29
Aug
Lihtsad mõõdikud aitavad vähendada kütusekulu
Rohelise autopargi mõtteviis koondub valdavalt ühesõnapaari alla – kütusekulu vähendamine. Millised tegevused aitavad autopargis kütuse kulutamist vähendada?
Rohelise autopargi nimetuse (inglise keeles Green Fleet) alla on koondunud valdkond, mis eriti Ameerikas ning viimastel aastatel ka Euroopas kanda kinnitab – eesmärk on üks: vähendada heitgaaside ja muud autotranspordiga seotud reostust miinimumini.
Peamiselt tähendab see kütusekulu vähendamist. Kõige kiirema ning efektiivsema tulemuse annab juhi sõidu- ja autokäsitsusstiili muutmine.
Esimene mõõdik: auto mootori töötamine jõude. On levinud arvamus, et kütusekulu mõttes on seisakute ajal targem hoida mootor töötavana ja et taaskäivitus tarbib oluliselt rohkem kütust kui jõudeminutitel töötav mootor. Tänapäevased mootorid on muutunud aga niivõrd efektiivseks, et kui tegemist ei ole just käreda pakasega, siis jõudeajal üle 30 sekundi töötav mootor töötab juba ka keskkonna ja kütuse ostja rahakoti vastu. Seepärast on esimene ning lihtsaim soovitus lülitada mootor välja ka tõkkepuude või laadimispunktide juures, kus tihtipeale masin käima jäätakse.
Teine mõõdik: jälgige liigseid kiirendusi ja pidurdusi. Lisaks liigsele kütuse tarbimisele kuluvad ja seetõttu reostavad keskkonda ka rehvid ja pidurid.
Kolmas mõõdik: auto mootori töö jälgimine mootori pöörete arvu järgi. Jälgimist saab teha nii samade sõidutrajektooride võrdluses kui ka üldisemalt – pikema ajaperioodi kohta kogutud andmeid summeerides. Kui paistab silma, et üks juht suudab toime tulla keskmiselt paarisaja võrra madalama pöörete arvuga kui teine, siis on vahet varsti märgata ka kütusele kuluvates summades ning auto hoolduse arvetes.
Tehnoloogilised vahendid sõidustiili juhtimiseks.
Mida ei suuda mõõta, seda ei saa ka eesmärgiks võtta. Soovitan leida GPS-jälgimisteenuse pakkuja tarkvarast üles aruanded, mis eespool loetletud mõõdikuid kokkuvõtlikult esitavad.
Samas saab neid parameetreid mõõta erineval moel. Kuna põhifookus kütusekulude mõõtmisel on seni olnud pigem paagist vargusi tabada püüdev, siis on kasutusele võetud paagiandurid (nn kütusevardad). Paraku ei sobi need kütuse jooksva kulu mõõtmiseks. Kütuse kulu jälgimiseks tuleb kasutada seadmeid, mis suudavad nn auto ajust andmeid lugeda ning saada väga täpset infot põletatud kütuse koguse, läbitud kilomeetrite, mootori pöörete ja paljude muude näitajate kohta. Lisaks täpsematele andmetele on CAN-Bus-liidesega seadmete paigaldamine oluliselt puhtam töö ning nendega ei kaasne paakide ja paagiandurite iseärasustest tekkida võivaid töökindluse probleeme, kuna mõõtmistöö teeb ära auto pardaarvuti ning andmevahetus on digitaalne.
Selletaolised seadmed ei ole ainult veoparkidele, vaid samasugust infot saab kätte ka sõiduautodest ja väiksematest kaubikutest.
Artikkel ilmus ka 2011. aasta augustikuu Äripäeva Logistikalisas
